Kubism on
kunstivool, mis ilmestus 20. sajandi I kümnendil Prantsusmaal Pablo Picasso ja
Georges Braque'i loomingus.
Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada loodusesemeid geomeetriliste põhivormide vahendusel, näiteks kera-, koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on (näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge). Eestis asutasid kubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Kubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra.
Mõiste kubism võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (Sõna kubism tuleneb kreekakeelsest sõnast “kybos”, mis tähendab kuupi.)
TUNNUSJOONED:
1908. aastal alguse saanud analüütiline kubism säilitab mingil määral loodusliku motiivi, kuid nende ainetering on piiratud – majad, puud, natüürmordid nõude, muusikariistade jms., millel oli küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi väga palju väiksemaks, kui foovidel, pilt saab omaette nähtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkisid maali tükkideks, et „...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis – pilt“ (Picasso).
Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv, vaid pinnad, jooned ja hele-tumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures. Eri vaadete asetus pildi pinnal, samuti nende valiku määras seejuures ära üksnes kunstniku suva.
KUNSTNIKUD:
● PABLO PICASSO (1881-1973)
„Avignoni neiud“ (1907).
● GEORGES BRAQUE (1882-1963)
„Suur akt“ (1908).
● FERNAND LÉGER (1881-1955)
„Laud ja puuviljad“ (1909).
● JUAN GRIS (1887-1927)
„Picasso portree“ (1912).
Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada loodusesemeid geomeetriliste põhivormide vahendusel, näiteks kera-, koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on (näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge). Eestis asutasid kubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Kubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra.
Mõiste kubism võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (Sõna kubism tuleneb kreekakeelsest sõnast “kybos”, mis tähendab kuupi.)
TUNNUSJOONED:
1908. aastal alguse saanud analüütiline kubism säilitab mingil määral loodusliku motiivi, kuid nende ainetering on piiratud – majad, puud, natüürmordid nõude, muusikariistade jms., millel oli küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi väga palju väiksemaks, kui foovidel, pilt saab omaette nähtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkisid maali tükkideks, et „...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis – pilt“ (Picasso).
Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv, vaid pinnad, jooned ja hele-tumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures. Eri vaadete asetus pildi pinnal, samuti nende valiku määras seejuures ära üksnes kunstniku suva.
KUNSTNIKUD:
● PABLO PICASSO (1881-1973)
„Avignoni neiud“ (1907).
● GEORGES BRAQUE (1882-1963)
„Suur akt“ (1908).
● FERNAND LÉGER (1881-1955)
„Laud ja puuviljad“ (1909).
● JUAN GRIS (1887-1927)
„Picasso portree“ (1912).
http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism
(Viljar)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar