ABSTRAKTSIONISM

Abstraktsionism - esemetu kunst. Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib õelda, et see on kunst kunsti pärast.

Edaspidi arenes abstraktsionism põhililselt kolmes suunas.
Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. 
Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitši ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. 
Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock.

TUNNUSJOONED:

Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et „Sinine ratsanik“ pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale.

KUNSTNIKUD:

● AUGUST MACKE (1887-1914) 
„Naine pargis“ (1914). 

● FRANZ MARC (1880-1916) 
„Loomade saatus“ (1913).

● PAUL KLEE (1879-1940)
„Senecio“ (1922). 

http://kunstiabi.weebly.com/abstraktsionism.html

(Viljar)